Iseseisvat vedrustuse õõtshooba kasutatakse ratta ühendamiseks kerega. Antud osa inglise keelne nimetus (wishbone) tuleneb sellest, et osa paigaldatakse liikumissuunaga risti juhttelgedele.

Kõige tavalisem disain on kolmnurkne õõtshoob, mis on esimootoriga sõidukites ühendatud veovõlli all ratta kanduriga ja teiselt kahelt küljelt sõiduki raamiga. Sõltuvalt teljest on olemas ka kahe õõtshoovaga versioone, mis koosnevad ülemisest ja alumisest õõtshoovast. Taolises topelt-õõtshoovaga vedrustuses on kaks kattuvat õõtshooba igal kuulliigendil ühendatud pöördtelglaagriga. Reavahetust saab mõjutada vastava rooliratta pikkusega, kõrvalejuhtimise või tagasipõrkumisega. Juhtraud omakorda on kavandatud kui õõtshoob, suurendamaks jäikust sõidusuunas. See on kinnitatud kahe laagriga šassiile ning need võivad olla sama või erineva pikkusega, sõltuvalt vedrustusest.

Siin on ülemine haar alati lühem kui alumine. Tulemuseks on negatiivse kumeruse kõrvalejuhtimine ning vetrumine ja väiksem rajamuutus. See parandab oluliselt stabiilsust kurvides.

Siin on õõtshoova haarad paralleelselt. Teekonarlustel ratta kumerus ei muutu, kuid toimub rajamuutus.

See pärineb topeltõõtshoovaga vedrustusest, kuid ülemine hoob on asendatud amortisaatori toruga, millele on kinnitatud käänmik.

Põhimõtteliselt eristatakse erinevaid ühenduste tüüpe vaid paigaldussuunda silmas pidades, et õõtshoob sobiks telje kujuga ning vajalikke osi saaks vedrustusele kinnitada.

Telje ühendusi ei tule üldjuhul vahetada, väljaarvatud pärast õnnetusjuhtumit või muid kahjustusi. Siiski, kui vajate asendusosa oma sõidukile, võite otse meie e-poe poole pöörduda. Teisi vedrustuse osi, näiteks roolivarda otsad ja laagrid, tuleks kontrollida ja vajadusel uuendada.